Eesti Maastikuvibu Liit, edaspidi Liit, on mittetulundusühing ning asutatud Liidu asutamislepinguga määratud tingimustel 29. märtsil 2003. aastal.
1. LIIDU NIMETUS JA ASUKOHT
1.1. Liidu nimi on
- eesti keeles: Eesti Maastikuvibu Liit;
- inglise keeles: Field Archery Association of Estonia
1.2. Liidu asukoht on Tallinn, Harju maakond
2. LIIDU EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISE VAHENDID
2.1. Liit on avalikes huvides tegutsev heategevuslik vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud vibulaskmise harrastamisele ja selleks tingimuste loomisele. Liidu eesmärgid on:
- koondada ja ühendada Eestis vibu maastikulaskmisest ja vibujahist huvitatud isikud;
- propageerida vibuspordiga tegelemist;
- korraldada kasumit mittetaotleval viisil oma liikmete sportlikku tegevust, organiseerida võistlusi ja teisi üritusi, osavõtte võistlustest;
- arendada koostööd vibu maastikulaskmisega tegelevate klubide, seltside ja liitudega, teiste organisatsioonidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsuste, äriühingute ja füüsiliste isikutega nii kodu- kui välismaal vibu maastikulaskmise edendamiseks;
- treeningute ja spordilaagrite korraldamine ja neist osavõtu võimaldamine;
- sporditeenuste osutamine ning vaba aja sisustamine sportlike ja muude üritustega.
Liidu eesmärk ja põhitegevus ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine
2.2. Liidu ülesanded eesmärkide saavutamiseks on:
- liikmete huvide kaitsmine, vibu maastikulaskmise arendamisest huvitatud inimeste (sportlaste, treenerite, kohtunike jt.) koondamine ja ühendamine;
- võistlusjuhendite väljatöötamine, rekordite kinnitamine ja edetabelite koostamine;
- Eesti meistrivõistluste ja riikidevaheliste võistluste korraldamine.
- Liidu ametlikku kalendrisse kuuluvate võistlussarjade läbiviimise koordineerimine.
2.3. Liit võib tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi viia tasulisi spordiüritusi, võtta vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teha tehinguid liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga ja sõlmida sponsor- ning reklaamilepinguid.
2.4. Liit võib tegutseda kõigis valdkondades, mille suhtes ei ole Eesti Vabariigis kehtestatud piiranguid ja mis ei ole vastuolus antud põhikirjaga. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest, spordiseadusest, muudest õigusaktidest, põhikirjast ja juhtorganite otsustest.
2.5. Eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid hangib Liit:
- sisseastumis-ja liikmemaksudest,
- nii Eesti kui välisriikide krediidiasutuste laenudest,
- nii Eesti kui välisriikide füüsiliste ning juriidiliste isikute varalistest annetustest ja eraldistest,
- tehingute ja muude juriidiliste toimingute sooritamistest, mis on vajalikud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
- tuludest üritustel, mis on korraldatud vastavalt ühingu eesmärkidele;
- Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Tulu ei jaotata liikmete vahel.
3. LIIDU LIIKMEKS ASTUMISE , SELLEST VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED NING KORD
3.1. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa Liidu eesmärkide elluviimisele ning osalevad oma esindajate kaudu aktiivselt Liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. Sisseastumis- ja liikmemaksu kehtestab Liidu üldkoosolek.
3.2. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul alates avalduse laekumise päevast.
3.3. Liidust väljaastumine toimub liikme avalduse alusel. Etteteatamistähtaeg Liidust väljaastumisel on 60 kalendripäeva.
3.4. Liikme väljaarvamine Liidust on Liidu üldkoosoleku pädevuses. Väljaarvamise otsustab üldkoosolek, kui liikme tegevus on vastuolus liidu põhikirja või juht- või kontrollorgani otsustega. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema Liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
Liige arvatakse Liidust välja kui:
- liikme tegevus ei vasta Liidu põhikirjale;
- liige oma tegevusega kahjustab Liidu mainet;
- liige on jätnud tasumata liikmemaksu ühel (1) aruandeaastal.
3.5. Liidust lahkujal peab olema tasutud kõik võlgnevused Liidu ees.
3.6. Toetajaliige.
3.6.1. Toetajaliikmeks võivad olla kõik isikud, kes toetavad liidu tegevust.
3.6.2. Toetajaliikme vastuvõtmise otsustab juhatus.
3.6.3. Toetajaliige võib esitada oma arvamuse Liitu puudutavates küsimustes üldkoosolekule ja juhatusele.
3.6.4. Toetajaliikmed ei oma hääleõigust.
4. LIIDU LIIKME ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1.Liidu liikmel on õigus:
4.1.1. osaleda kõigil Liidu üritustel ja tegevustes;
4.1.2. kasutada Liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt liidus kehtestatud korrale;
4.1.3. valida juht- ja kontrollorgan;
4.1.4. olla valitud juht-ja kontrollorganisse;
4.1.5. esitada ettepanekuid ja arupärimisi Liidu juht- või kontrollorgani tegevuse kohta;
4.1.6. kasutada vastavalt kehtestatud korrale Liidu sümboolikat ja Liidu vara;
4.1.7. astuda välja Liidu liikmeskonnast, esitades sellekohase kirjaliku avalduse Liidu juhatusele.
4.2. Liidu liige on kohustatud:
4.2.1. järgima Liidu põhikirja ning täitmaLiidu juht- ja kontrollorgani otsuseid, mis on vastavuses Liidu põhikirjaga;
4.2.2. aitama kaasa Liidu eesmärkide saavutamisele ja osalema Liidu koosolekutel ja üritustel;
4.2.3. kasutama heaperemehelikult ning säästlikult Liidu vara;
4.2.4. hoidma ja kaitsma Liidu head nime, seisma Liidu eesmärkide ja põhimõtete eest;
4.2.5. tasuma Liidu poolt kehtestatud makse.
5. LIIDU JUHTIMINE
5.1.Üldkoosolek
5.1.1.Liidu kõrgeim organ on üldkoosolek, mis on pädev lahendama kõiki Liidu tegevusega seonduvaid küsimusi.
5.1.2. Liidu juhatus kutsub üldkoosoleku kokku vähemalt üks kord aastas. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 2 (kaks) Liidu liiget. Üldkoosolekust peab ette teatama vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva.
5.1.3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Liidu liikmetest. Kui kokku kutsutud üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus kahe nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt kaks liiget. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib otsustada, kui üldkoosolekul osalevad kõik
liidu liikmed.
5.1.4. Üldkoosoleku viib läbi Liidu esimees või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja.
5.1.5. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud Liidu liikmetest. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Liidu liikmete nõusolek. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks üldkoosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu
liikmed.
5.1.6. Igal Liidu liikmel on üks hääl.
5.1.7. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 koosolekus osalenud liikmetest.
5.1.8.Liidu üldkoosoleku pädevusse kuulub:
- põhikirja muutmine;
- eesmärgi muutmine;
- juhatuse liikmete määramine;
- audiitori määramine;
- majandusaasta aruande kinnitamine;
- sisseastumis- ja liikmemaksude kehtestamine;
- juhatuse liikmega või revidendiga tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes liidu esindaja määramine;
- Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine;
- Liidu tegevuse lõpetamine ja likvideerijate määramine.
5.1.9. Üldkoosolekul omab hääleõigust liikme kirjalikku volitust omav füüsiline isik. Üldkoosolekust võivad ilma hääleõiguseta osa võta liikmesklubide liikmed. Hääleõiguseta isikute sõnaõiguse otsustab üldkoosolek.
5.2. Juhatus
5.2.1. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib ja esindab Liitu juhatus, mis valitakse salajasel hääletusel üldkoosolekul 2 (kaheks) aastaks. Liidu juhatuse liikmete minimaalne arv on kolm, maksimaalne viis.
5.2.2. Juhatus valib endi hulgast 1 (ühe) nädala jooksul esimehe.
5.2.3.Juhatuse liikmed võivad esindada Liitu ainuisikuliselt.
5.2.4. Juhatus peab andma liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.
5.2.5. Juhatus korraldab liidu raamatupidamist. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab aruanded üldkoosolekule nelja (4) kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
5.2.7.Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
5.2.8.Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda kohustuste täitmata jätmise või võimetuse korral liitu juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
5.2.9. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab juhatuse esimehe hääl. Juhatus võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
5.2.10. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist liidu poolt.
5.2.11. Juhatuse liikmed vastutavad vastavalt seaduseandlusele.
6. LIIDU TEGEVUSE KONTROLLIMINE
6.1.Liit peab raamatupidamisarvestust, liikmete arvestust ja maksab õigusaktidega sätestatud korras makse.
6.2.Liidu tegevust kontrollib üldkoosolek, mis vajaduse korral määrab audiitorkontrolli.
7. LIIDU TEGEVUSE KESTUS JA LÕPETAMINE
7.1. Liit on asutatud määramata ajaks.
7.2. Liidu tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või sundlõpetamisena.
7.3. Vabatahtlik lõpetamine toimub üldkoosoleku otsuse alusel.
7.4. Liit lõpetatakse:
7.4.1. kui lõpetamise poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosoleku osalenud liikmetest;
7.4.2. Liidu suhtes pankrotimenetluse alustamisel;
7.4.3. juhul kui Liidu liikmete arv on alla kahe;
7.4.4. kui üldkoosolek on võimetu määrama seaduses ettenähtud organite liikmeid.
7.5. Liidu vabatahtlikul lõpetamisel valib üldkoosolek likvideerijad.
7.6. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.
7.7. Liidu lõpetamisel, pärast Liidu kõigi kohustuste täitmist ja nõuet mitte esitanud teadaolevate võlausaldajate raha deponeerimist, kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingu(te)le või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Õigustatud isikud määratakse üldkoosoleku otsusega.
Käesolev põhikiri on kinnitatud Liidu üldkoosolekul 7 . jaanuaril 2010. aastal.
Põhikiri pdfina