Inge Sirkel-Suviste tuli viiendat korda Euroopa vibujahi meistrivõistlustel naiste pikkvibu klassis Euroopa meistriks!
21. – 29. juuni 2024 toimusid Bad Kleimkirchheimis, Austrias IFAA (International Field Archery Association) Euroopa meistrivõistlused vibujahis, kus osales ligi 1600 osalejat.
Esimese koha naiste pikkvibu klassis sai Inge Sirkel-Suviste, kellele on see juba viies Euroopa vibujahi tiitlivõit. Tähelepanuväärne on, et Inge võistlusega kogutud punktisumma 1466 ületas ka ülitugeva konkurentsiga meeste pikkvibu klassi võidutulemuse 1455. Kui naiste klassis võidu saavutamiseks tuli alistada 36 konkurenti, siis meeste pikkvibu klassis oli osalejaid lausa 59.
„Väga keerulised ja rasked rajad, füüsiliselt väga palju ronimist. Väga järskude nurkadega ülesse-alla laskmised, mida Eestis harjutada ei saa. Üllatasid ka väikeste loomade märgid, mida varem ei ole näinudki. Kokkuvõtteks – olid põnevad, ilusad ja suurte väljakutsetega rajad, aga just sellised mulle sobivadki!” kommenteeris võistlust Inge Sirkel-Suviste ise. „Kindlasti on oma osa minu edul ka heal varustusel!” märgib värske meister, kelle Timberpoint vibu ja nooled on valminud Eestis, Põlvamaal, Jaco Wesselsi käe all.
2023 aastal krooniti Inge esmakordselt ka IFAA vibujahi maailmameistriks. Oktoobris esindab Inge Sirkel-Suviste Eesti koondist World Archery maailmameistrivõistlustel Sloveenias, seega ootame põnevusega, kuidas suurepärases vormis laskuril seal läheb.
Võistkondlikult võideti pronksmedal pikkvibu klassis, koosseisus Inge Sirkel-Suviste, Maario Hansman ja Rainer Klaaser. Tegemist on samuti väga tugeva saavutusega – kokku oli pikkvibuklassis väljas 24 tiimi. Ka Hansman ja Klaaser lasevad kodumaiste, Timberpoint vibudega.
Konkurentsirohkes meeste jahiplokkide klassis (42 osalejat) saavutas Kristo Kent hõbemedali, kes varasemalt on Euroopa meistrivõistlustelt vibujahis saanud pronksmedali. Hõbedale lasi end sporvibuklassis Priit Tanvel (8 osalejat).
Kokku osales võistlustel ligi 1600 vibulaskja lastest veteranideni. Eestlasi oli kohal 24, erinevatest vibu- ja vanuseklassidest. Võistlustulemused on leitavad https://ianseo.net/Details.php?toId=15399
Medalistid:
- Inge Sirkel-Suviste AFLB 1. koht
- Priit Tanvel AMFSR 2. koht
- Kristo Kent AMBU 2. koht
- Mihhail Tatarlõ CMBBR 2. koht
- Aleksandr Tatarlõ CMBBR 3. koht
- Rihard Rammul JMLB 3. koht
- Brianna Kreis JFFU võitja
3D laskmine on väga populaarne ja järjest rohkem huvilisi võitev vibulaskmise formaat, mis imiteerib jahti. Vibujahi Euroopa Meistrivõistlused, mis esmakordselt toimusid Prantsusmaal Confolensis 1998 ja mida peetakse IFAA presidendi Martin Koini sõnul maastikuvibulaskmise lipulaevaks, toimuvad iga kahe aasta tagant.
Vibujahi võistlused peetakse 3D ehk loomakujulistesse sihtmärkidesse, mida on ühel võistlusrajal 28. Kokku tuleb tiitlivõistlustel läbida neli 28-märgist rada, kus sihtmärgid asuvad 10 – 60 jardi (9,1- 54m) kaugusel, igasse sihtmärki sooritatakse 1 – 3 lasku. Tõeliselt hea ja põneva vibujahi võistlusraja ülespanekuks on hästi oluline on maastik – mida rohkem kõrguste vahesid, seda rohkem „trikiga” märke rajameistrid kasutada saavad. Mida järsemad nõlvad ja suuremad laskmisnurgad, seda rohkem eksitab see võistlejaid kauguste hindamisel ning ebamugavad laskmisasendid „lammutavad” laskuri kehaasendit ja „meelitavad” temast välja laskmisvigu.
Aastal 2008 peeti Euroopa Vibujahi meistrivõistlused Eestis, Käärikul. Kuidas see formaat on läbi aastate huvilisi juurde võitnud, näitab seegi, et kui Otepää võistlusel osales ligi 500 laskurit, siis Austria oli osalejaid ligi 1600.
Kuidas jagatakse punkte?
Sõltuvalt formaadist saab ühes märgis punkte ühe või kahe noole eest, maksimumskoor märgis, olenemata noolte arvust, on 20 punkti ning ühe noole punktiväärtus on 5 – 20 punkti. Eesti Meistrivõistlused, mis kestavad tavaliselt kaks päeva, selgub võitja kolme võistluse koondpunktide alusel, Euroopa meistrivõistlustel selguvad parimad nelja võistluspäeva – võistluse tulemusena.
Kasutatavad loomakujud, mis on valmistatud kummilaadsest materjalist, on väga realistlikud, kuigi tõele au andes, ei ole nende punkti- ehk südameala alati anatoomiliselt korrektne. Loomade suurust reeglid ei määratle, küll on aga 115 leheküljelises IFAA (International Field Archery Association ) reegliteraamatus kirjas nn suure südame suurused. I grupile on selle kõrgus minimaalselt 250mm, II grupil 201-250 mm, III grupil 150 – 200mm ja IV grupil maksimaalselt 150mm ja nt väikese südame ehk maksimum puntide osa võib olla vaid 15-20mm. Kuna kauguste hindamine on oluline osa võistlusest, siis on rajal keelatud kaugusemõõtjad, kasutada tohib ainult taadeldud ja kontrollitud binokleid ning telefonide kasutamine (k.a märkide pildistamiseks) on tavaliselt keelatud.
IFAA https://www.ifaa-archery.org/ on katusorganisatsiooniks harrastusvibulaskjatele ja peab oluliseks vibulaskmise edendamist igas vanuseklassis ja oskuste tasandil, andes võimaluse oma saavutustest rõõmu tunda ja tunnustatud saada võimalikult suurel hulgal laskurite. Tuleb märkida, et ligi pooled medalid jagatakse välja klassides, kus osalejate arv piirdub ühe kuni kolmega, samas populaarsemates vibuklassides, nagu näiteks traditsiooniline vastukaarvibu, pikkvibu ja plokkvibud, võib osalejate arv klassis olla isegi 40-80.
Teksti koostas Rita-Anette KOhava
